Mida laps võiks mängida, kui ta on kõik oma mänguasjadest tüdinenud? 10 loomingulist ideed koduseks mänguks

„Emme, mul olen igav!” – samal ajal kui lastetuba on mänguasju täis. Tundub tuttav olukord? Paljudes peredes ei ole probleemiks see, et kodus oleks vähe mänguasju, vaid hoopis vastupidi: aastate jooksul on neid nii palju kogunenud, et laps ei teagi enam, millega peale hakata. Riiulitel on lauamängud, klotsid, figuurid, pusled ja loovuskomplektid, kuid ometi saab mõne minuti pärast mänguisu otsa.

Tegelikult ei pea tingimata uut mänguasja ostma. Sageli piisab juba sellest, kui võtate mõne vana lemmiku ette uute reeglitega, uue looga või täiesti teistsuguse mänguideega.

Näita­me, kuidas muuta olemasolevad mängud jälle põnevaks – ja millal tasub siiski mõni uus väljakutse lastetuppa tuua.


Miks laps oma mänguasjadest ära tüdineb?

See, et laps mõnest mänguasjast tüdib, ei tähenda tingimata, et tal seda enam vaja ei ole. Mängu uudsusväärtus väheneb aja jooksul, laps ise aga muutub: tekivad uued oskused, huvid ja mänguideed.

Seetõttu tasub varem vaid ühel viisil kasutatud mängu aeg-ajalt täiesti teises rollis välja tuua.

Ehitusklotsidest ei pea näiteks ainult torni ehitama. Nendest võib saada garaaž, loomaaed, kindlus, sild või isegi terve linn. Ka lauamängu reegleid ei pea alati täpselt samamoodi kasutama.

Eesmärk ei ole see, et igal korral ilmuks lastetuppa uus mänguasi, vaid et laps kogeks: üks ja sama mäng võib peita endas mitu erinevat lugu ja väljakutset.


1. Anna ehitusmängudele uus missioon

Ehitusmängude üks suurimaid eeliseid on see, et neil ei ole ainult üks „õige” kasutusviis. Seetõttu on nendega eriti lihtne uusi mänge välja mõelda.

Kui laps on tavapärasest ehitamisest juba tüdinenud, proovige missioonimängu.

Näiteks:

  • Ehita sild, millest mänguauto üle sõita saab!
  • Ehita torn, mis on sinust kõrgem!
  • Ehita maja oma kolmele lemmikfiguurile!
  • Tee garaaž viiele autole!
  • Ehita terve linn ühe ainsa pärastlõunaga!
  • Kes suudab ehitada sellise ehitise, mis ei kuku ümber, kui selle kõrvale mänguauto asetate?

Ülesanne annab iseenesest juba uue eesmärgi kaua tuttavatele klotsidele.

Kui soovite olemasolevat komplekti uute klotsidega täiendada, tasub ringi vaadata ka plastikust ehitusmängude seas . Selles kategoorias on praegu saadaval näiteks LEGO® Classic ja Mega Bloks komplektid.

Konkreetne tootesoovitus: LEGO® Classic keskmise suurusega loominguline ehituskomplekt 10696 on hea alus vabaks ehitamiseks, sest see ei piirdu ainult ühe etteantud mudeli kokkupanekuga.


2. Ka lauamängu reegleid ei pea alati samamoodi kasutama

Lauamängu mängitakse tavaliselt kasutusjuhendi järgi. Kui laps aga tunneb mängu juba peast, võib olla põnev, kui vahel mõtlete välja oma versiooni.

Näiteks:

Memorimängu puhul:
Pärast seda, kui kõik paarid on leitud, peavad mängijad leitud piltidest loo välja mõtlema.

Täringumängu puhul:
Iga numbri juurde võib lisada erilise ülesande. Näiteks 3 silma juures tuleb teha kolm hüpet, 6 juures öelda mõni loom.

Kaardimängu puhul:
Lapsed saavad iga kaardi jaoks ise reegli välja mõelda.

Lihtsama lauamängu puhul:
Mängijad võivad ise uue mängulaua või takistused välja joonistada.

See ei too mängu mitte ainult vaheldust, vaid näitab lapsele ka seda, et mäng ei pea alati toimima rangelt etteantud stsenaariumi järgi.

Meie lehe lauamängude ja kaardimängude kategoorias saab valida mitmesuguste, eri raskusastmega peremängude ja lastemängude vahel.

Kui otsite aga kiiret ja kergesti kaasavõetavat mängu, on heaks näiteks ka Cica, pizza, taco, gida, sajt: seda saab mängida 2–8 mängijat ning see arendab kiiret reaktsiooni, tähelepanu ja keskendumisvõimet.


3. Tehke puslest võistlus!

Puslet ei pea alati samamoodi kokku panema.

Kui laps on oma lemmikpildi juba mitu korda ära teinud, proovige näiteks neid variante:

Ajapeale kokkupanek
Kui kiiresti õnnestub seekord? Kas homme saab kiiremini?

‍‍ Kahekesi ühe pusle vastu
Üks otsib ääretükke, teine sisemisi tükke.

„Mälu järgi”
Vaadake pilti paar minutit, seejärel proovige pusle võimalikult harva pilti uuesti vaadates kokku panna.

Vahetus
Õed-vennad või lapsevanem ja laps vahetavad ülesandeid.

Oma pusleväljakutse
Kes leiab esimesena üles kõik sinised või punased tükid?

Erinevatele vanustele ja huvidele sobivaid puslesid on puslede ja nuputamismängude kategoorias väga palju – alates lihtsamatest lastesobivatest pusledest kuni suurema tükikogusega variantideni.


4. Tehke figuuridest terve lugu!

Figuurid on tihti need mänguasjad, mida on kodus tohutult palju, kuid mis mingi aja möödudes ikkagi riiulile seisma jäävad.

Ometi on üksik figuur vaid üks tegelane. Mäng muutub tõeliselt huvitavaks siis, kui ta saab oma loo.

Tehke näiteks:

  • loomaaed,
  • restoran,
  • kool,
  • haigla,
  • lennujaam,
  • tuletõrjedepoo,
  • pood,
  • võlumets,
  • dinosauruste park.

Seejärel võib lugu alata:

Mis juhtus? Kes mida teeb? Kes kohale jõuab? Mis läks katki? Keda on vaja päästa? Kuidas nad probleemi lahendavad?

Lapsevanem ei pea kogu mängu juhtima. Sageli piisab ühest küsimusest:

„Mis praegu juhtub?”

Ja laps jätkabki juba ise lugu.


5. Üks vana mäng + üks teine mäng = täiesti uus mäng

See on üks lihtsamaid meetodeid.

Näiteks:

Ehitusklotsid + väikesed autod = linn ja liiklusmäng

Ehitusklotsid + loomafiguurid = oma loomaaed

LEGO + paber = oma mängurada või lauamäng

Nukud + klotsid = nukumaja

Kaisuloomad + tekk = looma­haigla

Pusle + figuurid = jutustamismäng

Plastiliin + figuurid = oma maailm

Kombineerimine toimib hästi ka seetõttu, et laps ei pea nullist täiesti uut mängu välja mõtlema. Midagi uut sünnib juba tuttavate mängude kokku panekust.


6. Tehke oma lauamäng!

Selleks ei ole vaja isegi erilisi tarvikuid.

Piisab paberist, mõnest pliiatsist, täringust ja mõnest mängufiguurist.

Joonistage lihtne rada ja mõelge sellele erilised väljad:

  • astu kaks sammu edasi,
  • jäta üks kord vahele,
  • veereta veel kord,
  • ütle üks loom,
  • tee roboti häält ja liigutusi,
  • vasta ühele mõistatusele,
  • mine kolm ruutu tagasi.

Reegleid võib laps ise välja mõelda.

Juba see iseenesest annab täiesti uue mängukogemuse – ja samal ajal arenevad reeglite loomise, planeerimise ja probleemilahenduse oskused mängulisel viisil.

Kui peres meeldib lauamänge mängida, tasub lauamängude ja kaardimängude täielikust valikust valida selline mäng, mida saab hiljem ka oma koduste reeglitega edasi arendada.


7. Loovmängudes ei pea eesmärk olema lõpptulemus

Loovuskomplektide puhul juhtub tihti, et laps teeb näidise korra valmis ja paneb seejärel komplekti kõrvale.

Ometi on loovmängu üks parimaid osi just see, et ei pea tegema täpselt seda, mida karbil näha on.

Plastiliiniga mängust võib näiteks saada:

  • pizzeria,
  • kondiitriäri,
  • looma­haigla,
  • koletiste tehas,
  • restoran.

Joonistamisest võib saada oma lauamäng, koomiks või muinasjuturaamat.

Laps ei pea alati tegema „ilusat” või täiuslikku tööd. Sageli on palju huvitavam küsimus:

„Mida hoopis teistsugust võiksime sellest mängust teha?”

Kui otsid selleks ideid ja vahendeid, tasub vaadata ka loov- ja arendavate mängude valikut.



8. Muutke mängukohta!

Mõnikord ei ole igav mitte mäng ise, vaid see, et kasutame seda alati ühes ja samas keskkonnas.

Elutoa vaibal mängitud ehitusmängu võib korra laua peale tõsta. Lauamängu võite mängida piknikutekil. Figuurid kolige teki alla ehitatud „punkrisse”. Kaisuloomadest aga tehke „öine loomahaigla”.

Lihtne asukoha vahetus võib käivitada täiesti uue loo.

See toimib eriti hästi nädalavahetusel, kui pole vaja terve päeva tegemisi ette planeerida.


9. Pange osa mänguasju mõneks ajaks ära

See kõlab kummaliselt, kuid mõnikord tähendab vähem mänguasju rohkem mängu.

Kui kõik mänguasjad on korraga väljas, võib laps valikurohkuse sees kergesti ära eksida. Mõneks ajaks tasub osa mängudest ära panna ja võtta need mõne nädala pärast uuesti välja.

See ei tähenda, et peaksite mänguasjadest loobuma. Pigem tasub kujundada välja omamoodi mängutsükkel.

Näiteks ühel nädalal võivad väljas olla:

  • ehitusmängud,
  • mõned figuurid,
  • 2–3 lauamängu,
  • üks loovuskomplekt.

Järgmisel nädalal võite need välja vahetada.

Nii võib kaua nähtamatuks jäänud mäng taas uudsena tunduda.


10. Millal tasub siiski uus mäng osta?

Uue mänguasja ostmine ei ole muidugi halb asi. Oluline on pigem see, et iga igavuse peale ei oleks esimene vastus „ostame siis midagi uut”.

Uut mängu tasub valida näiteks siis, kui:

  • laps on varasematest mänguasjadest välja kasvanud,
  • tal on tekkinud uus huvivaldkond,
  • ta soovib keerukamat väljakutset,
  • olemasolevate mängude seas ei ole sellist, mis teda iseseisvalt pikemalt haaraks,
  • või kui uus mäng on hea võimalus midagi ühiselt avastada.

Ka siis ei pea tingimata valima kõige suuremat või kallimat mängu. Uus kaardimäng, pusle, loovuskomplekt või ehitusmäng võib anda juba piisavalt uusi ideid.

Meie veebilehel leiate eraldi valikuna ehitusmänge, puslesid ning lauamänge ja kaardimänge, mis teeb lihtsamaks leida lapse vanusele ja hetkehuvidele sobiva variandi.



11. Üks parimaid mänguideid: „Aga mida sina välja mõtleksid?”

Kui proovite ainult üht asja, las see olla just see.

Võtke välja mõni mänguasi, millega laps on juba korduvalt mänginud, aga ärge öelge talle ette, kuidas seda kasutada.

Lihtsalt küsige:

„Mis sa arvad, mida sellest veel teha saaks?”

Võib-olla ehitab ta alguses lihtsalt uue torni.

Võib-olla mõtleb ta välja terve loo.

Võib-olla loob ta lauamängule uue reeglistiku.

Võib-olla sünnib figuuridest hoopis uus maailm.

Ja just see ongi peamine: mäng muutub tõeliselt huvitavaks siis, kui mitte ainult mäng ise ei ütle ette, mida teha, vaid laps saab ise mängu kulgu kujundada.


Alati ei ole vaja rohkem mänguasju

Lastetuba võib olla mänguasju täis ja laps ütleb ikkagi: „Mul on igav.”

See ei tähenda aga tingimata, et tal oleks vaja veel üht uut mänguasja. Sageli piisab väikesest ideest, uuest reeglist, huvitavast missioonist või sellest, et alustate mängu korraks koos, ja vana lemmik muutubki jälle põnevaks.

Klotsidest võib sündida uus maailm, lauamäng võib saada uued reeglid, figuuridest võivad saada uue loo tegelased ja pusle võib muutuda uueks väljakutseks.

Hea mäng ei ole hea seetõttu, et sellega saab mängida ainult ühel viisil, vaid seetõttu, et see annab ikka ja jälle uusi ideid.

Kui aga ongi aeg uue mängu jaoks, tasub küsida mitte ainult „mis talle meeldiks?”, vaid ka: „millist uut mängukogemust see pakuks võrreldes sellega, millega ta juba mängib?”

Loe ka teisi meie artikleid:

Vihmased sügisesed pärastlõunad ilma ekraanita: 15 mänguideed lastele »

Esimesed nädalad koolis – kuidas aidata last, kui ta väsib ära? »

Mängud, mis aitavad kooliaasta algusele eelnevatel viimastel nädalatel »

Klõpsake siia, et näha kõiki meie artikleid »